Õhikooli lõpueksamite praegune kord ei täida eesmä

Kuigi eelmisel nädalal jäi avalikkuses kõlama, et haridus- ja teadusministeeriumil soovib põhikooli lõpueksamid kaotada, ei ole sellist otsust veel vastu võetud ja ministeerium all...

Hollo sõnul ei anna praegune süsteem korralikult ka koolile õppetöö korraldamise tulemuslikkuse kohta tagasisidet. Kuna põhikooli lõpus on kohustuslikud eksamid ainult matemaatikas ja emakeeles, on tagasiside õppetöö kohta vaid osaline. Koolid keskenduvad kohati vaid eelkõige nendele ainetele ja muu jääb tagaplaanile. Ka ei ole võimalik neid tulemusi kasutada jooksvalt konkreetsete õpilaste arengu toetamiseks, kuna kool saab tulmused alles siis, kui õpilased on juba lõpetanud.

Sama meelt on ka Tallinna ülikooli hariduskorralduse professor Eve Eisenschmidt, kes leiab, et praegune eksamikorraldus viib tähelepanu õppijalt eksamitulemuste saavutustele. "Minu meelest oleks väga suur edasimineks, kui võimaldame koolil saada täpset ja adekvaatset informatsiooni, aga sellega ei kaasneks meeleheitlik drill riigieksamiteks," märkis ta küsimust kommenteerides.

Lisaks ainesisu kontrollile on Eisenschmidti arvates väga oluline välja töötada ka üldoskuste nagu näteks õpioskuste, sotsiaalsete oskuste ja kriitilise mõtlemisevõime hindamise vahendid. Ka need ei peaks olema mitte õpilasele tunnistuse kätteandmise tingimuseks, vaid eelkõige koolile tagasiside võimaldamiseks.

Esienschmid toob välja kolmandas ja kuuendas klassis korraldatavad tasemetööd, mille põhjal ei hinnata õpilasi, vaid mida kasutatakse koolile informatsiooni andmiseks selles osas, milles on töö olnud edukas ja mida oleks vaja arendada.

Haridus- ja teadusministeeriumis on praegu valmimas anaalüüs, mille põhjal võetakse seisukoht, kuidas eksameid korraldada, kas need asendada erinevates kooliastmetes toimuvate tesemetöödega või leida mingi muu lahendus. Praegu on töös koolidelt ja teiste osalistelt saadud vastuste analüüs, mis peaks valmis saama juulikuuks. Muudatustega loodab miniteerium riigikogu ette jõuda aasta lõpuks.